Regressioonhüpnoos
Regressioonhüpnoos (ka minevikuregressioon või eelnevate elude regressioon) on hüpnoterapeutiline meetod, mille käigus klient viiakse sügavasse lõõgastunud olekusse (hüpnotilisse transsi) eesmärgiga pääseda juurde varasematele, sageli lapsepõlve või väidetavalt eelnevatele eludele kuuluvatele mälestustele. Meetodit kasutatakse nõustamisel ja enesetundmaõppimisel, et leida seletusi praegustele psüühilistele või füüsilistele probleemidele, hirmudele või suhtemustritele. Regressioonhüpnoosi ei peeta Eestis meditsiiniliseks ravimeetodiks ja selle teaduslik alus on vaieldav.
Definitsioon ja üldiseloomustus
Regressioonhüpnoos on meetod, mis kuulub alternatiivteraapia ja vaimse tervise valdkonda. Teraapia käigus suunab terapeut klienti meenutama minevikusündmusi, alates hiljutistest kogemustest kuni väga varajaste, sageli unustatud lapsepõlvekogemusteni. Kõige vastuolulisem on eelnevate elude regressioon (past life regression, PLR), mille puhul klient kirjeldab kogemusi, mis paistavad olevat seotud isiksusega, kes elas enne tema praegust sündi. Selliste seansside käigus kogevad osalejad sageli emotsioone, füüsilisi sensatsioone või visuaalseid kujutluspilte, mida nad tõlgendavad oma enda mineviku eluna. Kriitikud aga väidavad, et need on teadvuse poolt loodud fabrikatsioonid, mälumuutused või kultuuriliste ootuste tulemus.
Ajalugu ja mõjukad isikud
Regressioonhüpnoosi kui laialdaselt tuntud fenomeni kaasaegne ajalugu sai alguse 20. sajandi teisel poolel.
Morey Bernstein ja "Otsides Bridey Murphyt"
1952. aastal avaldas Ameerika ärimees ja hüpnootik Morey Bernstein raamatu "The Search for Bridey Murphy", mis sai maailmakuulsaks. Ta kirjeldas seal naisklienti Ruth Simmonsi (pseudonüüm), kes transsis rääkis üksikasjalikult 19. sajandi Iirimaa elust olevat Bridey Murphy. Raamatu ja sellele järgnenud meediahüpe tõi eelnevate elude regressiooni avalikkuse ette, kuid ka kaasa kriitika ja uurimised, mis osutasid võimalikele allikatele Ruthi päriselus (nt lapsepõlves kuuldud iiri laulud).
Brian Weiss
1980. aastatel avaldas psühhiaater Brian Weiss raamatu "Many Lives, Many Masters", mis muutus valdkonna klassikaks. Ta kirjeldas oma patsienti "Catherine'i", kellega tehtud traditsiooniline psühhoteraapia ei andnud tulemusi, kuid eelnevate elude regressioon tõi esile dramaatilise paranemise. Weissi lugu, et akadeemiline psühhiaater võttis meetodi omaks, andis regressioonhüpnoosile suurt usaldusväärsust paljude jaoks üle maailma.
Michael Newton ja eludevaheline regressioon
Hüpnoterapeut Michael Newton arendas 1990. aastatel meetodit edasi, keskendudes eludevahelisele olekule (Life Between Lives, LBL). Tema raamatutes "Journey of Souls" ja "Destiny of Souls" kirjeldatakse klientide kogemusi pärast surma, sealhulgas kohtumist juhtivatelt olenditega, elu ülevaatamist ja järgmise elu planeerimist. Newtoni meetod on suunatud rohkem vaimsele arengule ja elu eesmärgi mõistmisele kliinilise teraapia asemel.
Dolores Cannon
Teine mõjukas autor on Dolores Cannon, kes töötas välja nn Quantum Healing Hypnosis Technique (QHHT). Tema meetod kombineerib eelnevate elude regressiooni ja nn "alamteadvuse" või "ülima mina" konsultatsiooniga, et saada vastuseid küsimustele tervise, suhete ja elueesmärkide kohta. Tema ulatuslik kirjandus (tõlgitud ka eesti keelde) on mõjutanud paljusid praktikuid üle maailma, sealhulgas Eestis.
Metodoloogia
Regressioonhüpnoosi seanss algab tavaliselt pika ettevalmistusvestlusega, kus selgitatakse välja kliendi eesmärgid ja probleemid. Seejärel viib terapeut klindi lõõgastus- ja fikseerimistehnikate abil sügavasse transsi. Transsi sügavus võib olla erinev, kuid regressiooniks peab olema piisavalt sügav, et pääseda juurde tavateadvusele kättesaamatutele mälupiltidele. Klienti suunatakse "minema tagasi" aja jooksul, alustades hiljutistest meenutustest ja liikudes järk-järgult varasemate sündmusteni. Kasutatakse suunavaid küsimusi ("Mida näed?", "Mida tunned?"). Kui jõutakse väidetavalt eelneva elu stsenaariumiteni, küsitakse üksikasju identiteedi, suhete, keskkonna ja surmaolukorra kohta. Seanss lõpeb enne ärkamist tavaliselt rahustava suunamisega ja pärastise arutelu kogemuse üle.
Regressioonihüpnoosi liigid
- Vanuseregressioon (Age regression): Klient viiakse tagasi oma praeguse elu varasematesse etappidesse, sageli lapsepõlve, et meenutada ja töödelda traume või olulisi sündmusi. Seda kasutatakse mõnikord psühhoteraapias.
- Eelnevate elude regressioon (Past Life Regression, PLR): Klient kogeb stsenaariume, mis paistavad olevat seotud isiksusega enne praegust sündi. Eesmärk on leida seoseid praeguste probleemidega ja need "lahendada".
- Eludevaheline regressioon (Life Between Lives, LBL): Michael Newtoni arendatud meetod, mis keskendub kogemusele pärast surma ja enne järgmisse ellu sündi. Eesmärgiks on saada ülevaade hinge teekonnast, õppetundidest ja eesmärkidest.
Teaduslik perspektiiv ja kriitika
Regressioonihüpnoosi, eriti eelnevate elude versiooni, peab enamik teaduslikku ühiskonda pseudoteaduseks. Kriitikud, nagu näiteks Eesti skeptikute ühendus Skeptik.ee, osutavad järgmistele probleemidele:
- Mälumuutlikkus: Inimmälu on väga plastiline ja kergesti mõjutatav. Juhtivad küsimused, ootused ja transsi olek võivad põhjustada elavaid, kuid täiesti väljamõeldud "mälestusi".
- Kriptomneesia: See on psühholoogiline nähtus, kus unustatud informatsioon (nähtud filmid, loetud raamatud, kuuldud lood) naaseb teadvusesse ilma selle päritolu mälustamata, luues illusiooni uuest, originaalsest kogemusest.
- Kultuuriline mõju: Enamik "eelneva elu" kirjeldusi vastab klindi praegusele kultuurilisele teadmistele ja ootustele. Näiteks eestlased kogevad harva india keisreid, vaid pigem talupoegi, käsitöölisi või sõdureid omaenda piirkonna ajaloost.
- Teaduslike tõendite puudumine: Puuduvad kontrollitud uuringud, mis tõestaksid, et regressioonihüpnoosi käigus kirjeldatud stsenaariumid on päriselt minevikus toimunud. Enamik "tõestusi" on anekdotaalsed.
Reinkarnatsiooniuuringud
Reinkarnatsiooni võimalikkust on uurinud mõned teadlased, kellest tuntuim on psühhiaater Ian Stevenson. Ta kogus lugusid, peamiselt Lõuna-Aasiast, kus väikesed lapsed üksikasjalikult meenutasid isikuid, kes olid surnud enne nende sündi, ja osutasid teadmisi nende isikute elu kohta. Need uuringud on samuti väga vaidlusalused. Eestis sarnaseid süstemaatilisi uuringuid ei ole tehtud. Eestlaste seas levinud uskumused reinkarnatsiooni kohta on peamiselt seotud uus-usundiliste ja New Age'i liikumistega, mitte traditsioonilise maausuga, mis keskendub esivanemate vaimudele, mitte uuestisünnile.
Regressioonihüpnoosi praktiseerimine Eestis
Eestis tegutseb mitmeid hüpnoterapeute ja elukoolitajaid, kes pakuvad regressioonihüpnoosi teenuseid. Nad on sageli läbinud rahvusvahelisi koolitusi (Brian Weissi, Michael Newtoni, Dolores Cannoni metoodikate järgi) või kohalikke kursusi. Teenused pakutakse enamasti erasektoris erakliinikutes, vaimse arengu keskustes või teraapia-stuudiotes. Eestikeelset kirjandust on suhteliselt vähe, kuid Brian Weissi ja Dolores Cannoni raamatuid on tõlgitud. Kultuuriline suhtumine Eestis on segune. Ühelt poolt on Eesti ühiskond üldiselt sekulariseerunud ja ratsionaalne, mistõttu paljud suhtuvad meetodisse skeptiliselt. Teisalt on tugev huvi vaimse arengu, enesetundmaõppimise ja alternatiivteraapia vastu, mis loob selle meetodi jaoks turu. Eestlaste jaoks võib olla isiklikum ja kohalikum kogemus, kui "eelnev elu" paikneb näiteks keskaegses Tallinnas või talusõja ajal, mis annab kogemusele emotsionaalse ja identiteedilise sügavuse.
Õiguslik ja eetiline aspekt
Eestis ei ole regressioonihüpnoos seadusega reguleeritud eraldi teraapia liigina. Selle praktiseerimine kuulub hüpnoterapia või nõustamise alla. Oluline on, et:
- Teenusepakkuja peab selgelt eristama oma tegevust meditsiinilisest psühhoteraapiast ja mitte lubada ravida diagnoositud vaimseid häireid.
- Klient peab andma selge nõusoleku ja saama infot protsessi olemuse ja spekulatiivse iseloomu kohta.
- Eetiline terapeut ei tohiks klienti juhata ega panna talle sõnu suhu, vaid lubada kogemusel vabalt areneda.
- On oluline tagada klientide psühholoogiline turvalisus, sest intensiivsed regressioonikogemused võivad esile kutsuda tugevaid emotsioone.
- Eestis puudub ametlik kutsenõue regressiooniterapeutidele, mistõttu klientidel tuleks hoolikalt uurida praktiku kvalifikatsiooni ja tausta.
Vaata ka
Viited
Kategooria:Hüpnoos Kategooria:Reinkarnatsioon Kategooria:Minevikuregressioon